Posts

Nutitelefoni kasvav turvarisk 08.12 - 15.12

Nutitelefoni funktsionaalsus ja tähtsus kasvab pidevalt. Mobiiltelefon on saanud nii oluliseks elu osaks, et selle kaotus või vargus võib inimese jaoks päris valus olla. E-posti kasutamine mobiiltelefonis on täna tavaline asi. E-postiga aga on seotud muud teenused ja ligipääsud. Tihti kasutatakse telefonis ka ettevõtte e-posti, mille kaudu on võimalik teada saada ettevõtte ärtegevusest ja ka ärisaladustest. Samuti viimasel ajal kasvab mobiilipankade populaarsus, ning ka võimalus sooritada tehinguid ilma paroolideta(väiksemad maksed, saldo teadmine). Seoses selle kasvava populaarsusega aktiviseerivad ka petturid. Luuakse pahavara mobiiltelefonide jaoks, nt. on teada, et trojanid on enamasti suunatud nüüd mobiiltelefonidele ja 98% trojanidest ründavad Androidi nutitelefone. Androidi telefonides on ka integreeritud NFC võimalus, mida võib kasutada ka viipemaksete jaoks samamoodi nagu viipekaarti. Mõned pangad on juba arendanud antud võimalust, see omakorda suurendab riski, et raha varas
Post a Comment
Read more

Tugilahendus IT 01.12 - 08.12

Selle postituse teemaks on tugilahendus Tobii DynaVox. Tobii DynaVox on lahendus, mis lubab inimestele suhelda silmade kaudu. See süsteem sobib kõnehäirega ja liikumispiirangutega inimestele, selliste diagnoosidega nagu nt. PCI, insult. Nutika silma jälgimise süsteemi abil saavad kasutajad suhelda ekraaniklaviatuuriga, mis võimaldab neil sisestada sõnu ja väljendeid. Seejärel tekst tõlgitakse kõnele, kõnesünteesi mehhanismi abil. Lisaks ekraaniklaviatuuril on sadu valmis laused ja sõnu, mida saab valida nimekirjast või pitidest ja stseenidest, mis teeb võimalikuks kasutada seadmet ka lastel ja vaimselt puuetega inimestel, kes ei pruugi kirjalikku keelt mõista. Siin on väike  video , kuidas see süsteem töötab. Tobii DynaVox süsteemis on ka internet, e-post, videod, mängud. Internetis on päris palju lugusid inimestest, ka lastest, kes hakkasid kasutama Tobii DynaVox or DynaVox Eyemax süsteemi, ning kogemus on igati positiivne. Kasutajad saavad suhelda, mis teeb neid sotsiaalselt
Post a Comment
Read more

Kasutatavus 24.11 - 01.12

Selles postituses toon 2 näidet kasutatavusest veebis, kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente. Kindlasti oleme kõik kokku puutunud veebidega, kus osa asju ei toimi või toimib valesti, kuid kui niimoodi proovida meelde tuletada, mis need leheküljed on, siis see on väga raske. Tõenäoliselt, olid nad kohe kinni pandud ja ära unustatud. Negatiivse näite otsides, leidsin sellist lehekülge nagu http://www.arngren.net/ ning alguses ei saanudki aru, mis veeb see on ja mis eesmärgil on tehtud. Tegemist on muidu e-poega, aga vaataks põhjalikult Nielseni kasutatavuse komponente järgi: õpitavus - leheküljel on ülipalju pilte ja ülivähe informatsiooni. Ükskõik, kuhu kasutaja vajutab, tuleb põhimõtteliselt sama vaade ette ainult teiste piltidega.  tõhusus - kui kasutajale meeldib toode ja soovib seda osta, siis oleks tal vaja kontakti müüjaga või võimalust osta otse e-poest. Vajutades "Kjøp" (osta) kasutajat viiakse järgmisele vaatele, kus on sama palju pilte ja peab ikka ve
Post a Comment
Read more

Arendus- ja ärimudelid 17.11-24.11

Üleminek kosemudelist agiilse tarkvara arendusele PayPal'i näitel. Ettevõtte peab valima õiget arendus- ja ärimudeli oma projektide jaoks. Samas ei tähenda see seda, et valides konkreetset mudelit, ei peaks seda pärast kunagi muutma. Kui ettevõtte areneb, kasvab töömaht ja töötajate arv, siis mingil hetkel vana mudel võib mitte toimida. PayPal on maailma üks suurimatest finantsettevõtetest, mis tegutseb alates 1998 aastast ja millel on üle 200 miljoni registreertuid kasutajaid. Kui turg hakkas lainema (umbes 2010 a.) ja tekkisid uued maksesüsteemide start-upid, oli PayPali areng võrreldes nendega väga tagasihoidlik. Algusest peale PayPal kasutas kosemudelit tarkvaraarenduses. Isegi ühe väikese teenuse välja laskmine nõudis rohkem, kui 100 "ticketit" ja 3 nädalat aega. Kristen Wolbergi (VP Technology, video:  Implementation of agile produces positive results ) sõnul, tuli töötajatelt pidevalt tagasiside, et ettevõttes pole võimalik tööd teha.töötajatelt pidevalt tuli
Post a Comment
Read more

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) 10.11-17.11

Eric S. Raymond oma artiklis, või õigem öelda juhendis, kirjeldab häkkeri olemust ja kultuuri. Eric alustab sellest, et kes see häkker üldse on, ja kes võib ennast nii nimetada. Paljude inimeste jaoks, eriti kes ei ole eriti IT-ga seotud, häkker ongi kräkker, ehk kuritegija. Eric pöörab sellele erilist tähelepanu, et lugeja oskaks vahet teha, ning kui viimane on huvitatud kräkkimisest, siis see juhend ei aita teda kuidagi. Artiklist võiks välja lugeda, et häkker on n.ö. intelligentne tipp-programmeerija, keda programmeerimine huvitab palju rohkem, kui ainult raha teenimiseks. Erilist tähelepanu pööratakse just suhtumisele, teadmiste jagamisele, väljandusoskusele ja sellele, milline häkker peab olema. Samuti on toodud ka head ettepanekud, millest alustada, mis hobbid võiksid olla abiks professionaalse arengu teel. Juhend sobiks pigem nende jaoks, kes on oma tee alguses ja alles valib millega nad soovivad elus tegeleda, keda  võib olla huvitab IT  ja programmeerimine, kuid ta
Post a Comment
Read more

IT juhtimine ja riskihaldus 3.11-10.11

IT juht peab mõistma äri ja olulisemaid äriprotsessi, kuid ka jälgib, et tema alluvad on rahul. IT juhti tulemust saab hinnata tema otsene juht (või tema ise, kui tegemist ongi tema ettevõttega), kui tegemist on suure ettevõttega, siis on konkreetsed näitajad, nagu aktsiate hind, kasutajate tagasiside jms. Juhtimisstiili ja kvaliteeti aga saavad hinnata alluvad, kes igapäevaselt temaga koos töötavad. Kui rääkida suurtest tegajatest ja tuntumatest IT-juhtidest, ainuke koht, kus saab teada, milline juht ta on, on ajalehest, võib olla eluloo kirjeldusest ja blogist (kui muidugi ei tea kedagi, kes on selle juhi otsene alluv). Kas see, millest ajalehed kijrutavad on tõsi või mitte, seda raske öelda. Samas selge on see, et kui oled halb juht, siis tõenäoliselt oma projektiga ka kaugele ei jõua. Kui rääkida suurtest tegijatest tahaks näitena tuua Mark Zuckerbergi, Facebooki asutajat. Mitmes artiiklis, (nt.  CNBC ,  Lifehack ) oli toodud strateegilised otsused ja tema isiklikud omadused, m
Post a Comment
Read more

IT proff Eestis aastal 2017 27.10 - 3.11

Kui rääkida professionaalsusest üldiselt, siis jään arvamusele, et see puudutab ainult erialasi teadmisi ja oskusi, mitte isiklikke omadusi (muidugi, kui mitte rääkida just sellistest erialadest, nagu psühholoog, õpetaja, jne.) Professionaal on oma valdkonna spetsialist, kes omab erialaseid teoreeritilisi teadmisi ning oskab neid praktikas rakendada. Saab kiiresti keerulisemaid olukordi lahendada. Tegeleb pidevalt professionaalse arenguga ja on kursis kaasaegse informatsiooniga/meetmetega. Usun, et see kõik sobib ka IT-inimese jaoks. Keelte oskus, suhtlemisoskus, positiivne elusuhtumine ja kõik muud "boonused", mida me hea meelega oma CV-sse kirjutame, tõenäoliselt aitavad kiiremini tööd leida ja uues töökohas kiiremini sisse elada. Kas saab nimetada profiks programmerijat, kellele ei meeldi üldse inimestega suhelda ning ta ei oska seda teha, kuid programmeerib nagu jumal? Raudselt võib. Teine küsimus on, kas kõik saavad endale sellist luksust lubada, et ttegeleda ai
Post a Comment
Read more